Eraldi piletid: kes vastutab, kui jääd ise valitud jätkulennust maha?

Määrus EU261 on üles ehitatud üksikute lendude ümber. Artikli 3 lõike 1 kohaldamisala lähtub sellest, kust lend väljub ja milline lennufirma seda teostab, ning artikli 2 punkt b määratleb tegutseva lennuettevõtja kui selle, kes teostab või kavatseb teostada lendu reisijaga sõlmitud lepingu alusel. Nõue esitatakse seetõttu selle lennufirma vastu, kes teostas häirega lennu.

Kui palju hilinemist arvestatakse, määrab artikli 2 punkti h määratlus. Lõppsihtkoht on sihtkoht, mis on märgitud registreerimislauas esitatud piletile, ja vahetute ümberistumistega lendude korral reisija viimase lennu sihtkoht. Kui sul on kaks piletit, lõpeb pilet, millele registreerud, ümberistumise lennujaamas. Just sinna hilinemist mõõdetakse, olenemata sellest, kuhu sa tegelikult pidid jõudma.

Komisjoni määruse tõlgendusjuhised ütlevad sama selgesõnaliselt jaotises 4.4.2: kui reisijatel on kaks eraldi piletit kahele järjestikusele lennule ja esimese lennu hilinemise tõttu ei jõua nad õigel ajal järgmisele lennule registreeruda, ei ole lennuettevõtjad kohustatud hüvitist maksma. Sama jaotis lisab, et reisijatel võib siiski olla õigus hüvitisele selle lennufirma käest, kes esimest lendu teostas, kui just see lend hilines tugevasti (vt allpool). Juhised on komisjoni tõlgendus ega seo kohtuid, kuid need näitavad, kuidas reegleid on mõeldud lugeda. Me ei ole leidnud Euroopa Kohtu otsust, mis eraldi piletite küsimust otse käsitleks: järeldus tugineb määruse kohaldamisalale, lõppsihtkoha määratlusele ja juhistele.

Piirjoon tuleb kõige selgemini välja juhtudest, kus kogu reis oli ühes broneeringus. Kohtuasjas C-502/18, CS jt vs České aerolinie (üheksas koda, 11. juuli 2019) oli üheteistkümnel reisijal üks broneering Praha–Abu Dhabi–Bangkok. Esimese lõigu lendas õigeaegselt České aerolinie, teise aga Etihad Airways koodijagamise lepingu alusel ning see saabus 488 minutit hiljem. Kohus leidis, et reis jätkulendudega, mis on hõlmatud ühe broneeringuga, moodustab terviku ning reisijad võisid esitada nõude ELi lennuettevõtja vastu, kes oli nendega vedulepingu sõlminud ja esimese lennu teostanud, kuigi hilinemine tekkis lõigul, mida see lennufirma ei lennanud.

Kohtuasi C-436/21, flightright vs American Airlines (kaheksas koda, 6. oktoober 2022) läheb sammu kaugemale. Reisibüroo oli pannud kokku Stuttgart–Zürich–Philadelphia–Kansas City, esitanud koguhinna arve ja väljastanud ühe pileti, lendudega, mida teostasid lennufirmad, kelle vahel ei olnud erilist õigussuhet. Kohus tõlgendas artikli 2 punkti h nii, et tegemist oli siiski vahetute ümberistumistega lennuga ning et reisija, kes väljub ELi lennujaamast ja jõuab viimase lennu sihtkohta suure hilinemisega, võib nõuda artikli 7 hüvitist.

Määrav ei olnud seega see, kas lennufirmad tegid koostööd. Määrav oli, et reisibüroo oli reisi kokku pannud, võtnud koguhinna ja väljastanud ühe pileti. Nn self-transfer (ise ümberistumine), kus broneerimisplatvorm paneb kaks väljumist kokku, kuid müüb need kahe piletina kahe broneeringunumbriga, jääb seetõttu tõenäoliselt piiri teisele poolele. Kontrolli enne midagi eeldamist broneeringu kinnitust: üks piletinumber ja koguhind viitavad ühendusele, kaks broneeringunumbrit kahele reisile.