„See juhtus eelmisel lennul“: millal võib lennufirma süüdistada hommikust häiret?

Üks ja sama õhusõiduk teeb päeva jooksul mitu lendu järjest. Kui lennuk jääb hommikul seisma, kandub hilinemine edasi kogu ringluse jooksul, ja seetõttu on keeldumised sageli sõnastatud nii, et lennuk jõudis varasemast sihtkohast hilja. EL määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 järgi pääseb lennufirma lennuhüvitise maksmisest artikli 7 alusel ainult siis, kui ta suudab tõendada, et häire tulenes erakorralistest asjaoludest, mida ei oleks saanud vältida ka kõigi mõistlike meetmete võtmisega. Tõendamiskoormis on lennufirmal, mitte sinul.

Kui lennufirma osutab varasemale lennule, peab lisaks nõudele võtta mõistlikke meetmeid olema täidetud kaks tingimust. Sündmus peab olema määruse tähenduses erakorraline ja see peab olema põhjus, miks just sinu lend kannatas. Kui teine tingimus ei ole täidetud, ei pea lennufirma vastuväide vastu, isegi kui sündmus ise oli erakorraline.

Määrus näeb ette, et sündmus võib mõjutada mitut lendu. Põhjenduse 15 järgi tuleks erakorralisi asjaolusid lugeda esinevaks, kui lennujuhtimise otsus konkreetse õhusõiduki kohta teataval päeval toob kaasa ühe või mitme selle õhusõidukiga tehtava lennu suure hilinemise, edasilükkamise järgmisele päevale või tühistamise, isegi kui lennufirma on võtnud kõik mõistlikud meetmed hilinemise või tühistatud lennu vältimiseks. Põhjendus räägib aga konkreetselt lennujuhtimise otsusest ega ole üldine vabastus kõigest, mis on lennukiga päeva varasemal ajal juhtunud.

Küsimust käsitles Euroopa Kohtu neljas koda 11. juunil 2020 kohtuasjas C-74/19, LE vs Transportes Aéreos Portugueses SA. Taustaks oli reisija, kes käitus nii häirivalt, et lennukapten suunas lennu ümber teisele lennuväljale, et ta maha panna. Sama lennuk pidi seejärel tegema lennu, millele oli broneeritud reisija LE, ja see hilines oluliselt.

Kohtu vastus: lennufirma võib tugineda erakorralisele asjaolule, mis mõjutas varasemat lendu, mida ta teostas sama õhusõidukiga, tingimusel et asjaolu tekkimise ja hilisema lennu hilinemise või tühistamise vahel on otsene põhjuslik seos. Selle hindamisel tuleb arvesse võtta muu hulgas seda, kuidas lennufirma õhusõidukit kasutab.

Samas otsuses ütles kohus ka, mis tavaliselt mõistliku meetmena ei piisa: reisija ümberbroneerimine lennufirma enda lennule, mis saabub päev pärast algselt kavandatud saabumist. See on vastuvõetav ainult siis, kui muud ümberbroneerimist ei olnud, otse- või ümberistumisega, lennufirma enda või teise lennuettevõtjaga, mis oleks saabunud väiksema hilinemisega, või kui selline ümberbroneerimine oleks nõudnud ülemääraseid ohverdusi lennufirma tolleaegseid võimalusi arvestades.

Häiretel on sageli rohkem kui üks põhjus. Euroopa Kohus käsitles seda 4. mail 2017 kohtuasjas C-315/15, Pešková ja Peška vs Travel Service a.s. Kui hilinemine tuleneb nii erakorralisest asjaolust kui ka millestki, mis ei ole erakorraline, arvatakse erakorralisele asjaolule omistatav hilinemine maha lennu kogu hilinemisest saabumisel, eeldusel et asjaolu ei oleks olnud välditav ja lennufirma võttis mõistlikke meetmeid selle tagajärgede vältimiseks. See, mis järele jääb, hinnatakse eraldi.

Hüvitise lävend hilinemise korral on kolm tundi lõppsihtkohta. See ei tulene määruse sõnastusest, vaid Euroopa Kohtu otsusest ühendatud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07, Sturgeon jt, 19. novembrist 2009. Kui järelejäänu on vähemalt kolm tundi, võib sul olla õigus lennuhüvitisele, kuigi osa hilinemisest oli erakorraline.

Viited varasematele häiretele tulevad sageli koos teekonna muutmisega ja siis kehtib reegel, mille paljud märkamata jätavad. Kohtuasjas C-832/18, A jt vs Finnair Oyj, mille kaheksas koda lahendas 12. märtsil 2020, leidis Euroopa Kohus, et reisija, kes on saanud hüvitist tühistatud lennu eest ja nõustunud pakutud teekonna muutmisega, võib nõuda hüvitist ka selle eest, et asendav lend hilines, kui hilinemine ulatub tundide arvuni, mis annab õiguse hüvitisele, ja asendavat lendu teostab sama lennuettevõtja kui tühistatud lendu.

Teekonna muutmisega nõustumine ei sulge seega ust. Kaht häiret hinnatakse eraldi ja lennufirmal võib tekkida vajadus erakorralisi asjaolusid tõendada kaks korda. Samas otsuses leidis kohus ka, et niinimetatud on condition osa rikkele, mida vahetatakse alles siis, kui see puruneb, ei saa tavaliselt erakorralise asjaoluna tugineda, isegi kui lennufirmal on varuosa laos.