Lennufirma ütleb linnutörge. Kas sellega on asi lahendatud?

Mitte tingimata. Euroopa Liidu Kohus on liigitanud linnutörked erakorralisteks asjaoludeks, kuid lennufirma peab tõendama ka, et ta võttis kõik mõistlikud meetmed, ja erand katab ainult aja, mis on kokkupõrkega seotav. Kui pärast selle aja mahaarvamist jääb lõppsihtkohta alles kolm tundi või rohkem, võib sul olla õigus lennuhüvitisele.

Kas on tähtis, kust praht või bensiin rajal pärines?

Bensiini puhul on. Kohtu järeldus kohtuasjas C-159/18 kehtib selgesõnaliselt bensiini kohta, mis ei pärinenud lendu teostanud lennufirmale kuuluvast õhusõidukist. Kui leke tuli lennufirma enda lennukist, on olukord väljaspool seda, mida kohus käsitles, ja otsust ei saa siis ilma muuta keeldumise toeks kasutada. Võõrkehade puhul rajal toetus arutlus kohtuasjas C-501/17 kahele osale: rehvikahjustus, mis tuleneb ainult sellisest esemest, ei kuulu lennufirma tavapärase tegevuse alla, ja kuna raja puhastamine ei kuulu lennufirma ülesannete hulka, jääb see lennufirma tegeliku kontrolli alt välja. Seda, et kahjustuse põhjustas ainult ese, peab tõendama lennufirma. Kohus rõhutas samal ajal, et lennufirma peab siiski tõendama, et ta kasutas kõiki olemasolevaid vahendeid, et vältida pikka hilinemist.

Kas see kehtib ka siis, kui lend tühistati hilinemise asemel?

Artikli 5 lõike 3 erandit hinnatakse tühistatud lennu korral samamoodi. Erinevus on, et tühistatud lennu korral võid lisaks valida artikli 8 kohaselt tagasimaksmise ja ümberbroneerimise vahel ning see valik kehtib olenemata sellest, kas põhjus oli erakorraline või mitte.

Kas see muutub uute ELi reeglitega?

Määrus (EL) 2026/2202 muudab määrust 261/2004, kuid seda kohaldatakse alles alates 23. oktoobrist 2027. Kuni selle ajani kehtib selles artiklis kirjeldatu. Uutes reeglites on mittetäielik loetelu asjaoludest, mida tuleb pidada erakorralisteks. Seal on muu hulgas õhusõiduki kahjustus, mille põhjustasid loomad või võõrkehad, ning raja saastumine, mis ei pärine lennuettevõtjalt, mõlemal juhul siis, kui see muudab ohutu lennu võimatuks. Ka siis peab lennufirma tõendama, et häiret ei oleks suudetud vältida isegi kõigi mõistlike meetmete võtmisel.

Linnutörge ja võõrkeha rajal: erakorraline, kuid ainult selle aja eest, mille see tegelikult põhjustas

Lühidalt

Linnuga kokkupõrget ja start- ja maandumisrajal oleva võõrkeha põhjustatud rehvikahjustust loeb Euroopa Liidu Kohus erakorralisteks asjaoludeks, kuid erand kaitseb ainult aega, mille sündmus tegelikult põhjustas. Kui hilinemisel on mitu põhjust, arvatakse erakorralise sündmusega seotav aeg kogu hilinemisest maha, eeldusel et lennufirma tõendab, et seda osa ei oleks saanud vältida ja ta võttis kõik mõistlikud meetmed tagajärgede vältimiseks. Kui allesjäänud aeg lõppsihtkohta on kolm tundi või rohkem, võib sul olla õigus lennuhüvitisele. Erandi tõendamiskoormus on lennufirmal, mitte sinul.

Autor: Airlate · Avaldatud 2026-10-11 · Uuendatud 2026-10-11

Vasta mõnele küsimusele oma lennu kohta, siis teeme tasuta esialgse hinnangu, kas sul võib olla õigus lennuhüvitisele.

Kontrolli, kas sul on õigus hüvitisele

Lindude parv lendab üle maandumisraja, samal ajal kui reisilennuk läheneb maandumiseks — Illustratsioon. Pilt ei näita päris lendu, päris lennujaama ega päris inimest. · Loodud tehisintellektiga Adobe Fireflys

Miks loetakse lind ja praht rajal erakorraliseks

Tühistatud lennu korral ja siis, kui jõuad lõppsihtkohta vähemalt kolm tundi hiljem, võib määrus 261/2004 anda õiguse rahalisele hüvitisele. Erand on artikli 5 lõikes 3: lennufirma ei pea maksma ainult siis, kui ta suudab tõendada, et häire põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi kõigi mõistlike meetmete võtmisel. Euroopa Liidu Kohus esitab kaks nõuet, mis peavad mõlemad olema täidetud: sündmus peab jääma väljapoole lennufirma tavapärast tegevust ja väljapoole tema tegelikku kontrolli.

Linnutörget käsitleti kohtuasjas C-315/15, Pešková ja Peška vs Travel Service, kus Euroopa Kohtu kolmas koda otsustas 4. mail 2017, et lennuki kokkupõrge linnuga kuulub erakorraliste asjaolude mõiste alla. Taustaks oli lend Burgas–Ostrava 10. augustil 2013, mis jõudis kohale viis tundi ja kakskümmend minutit hiljem.

Ka rajal olev praht ja leke on Euroopa Kohtu käsitluses olnud. Kohtuasjas C-501/17, Germanwings vs Pauels, tõdes kohus 4. aprillil 2019, et rehvikahjustus, mille põhjustas lennujaama start- ja maandumisrajal olnud võõrkeha, kuulub erakorraliste asjaolude mõiste alla: kahjustus, mis tuleneb ainult sellisest esemest (mida lennufirma peab tõendama), ei kuulu lennufirma tavapärase tegevuse alla ning kuna raja puhastamine ei kuulu üldse lennufirma ülesannete hulka, jääb see lennufirma tegeliku kontrolli alt välja. Kohtuasjas oli kruvi lennuki rehvis, kui lend pidi toimuma Dublinist Düsseldorfi 28. augustil 2015. Kohtuasjas C-159/18, Moens vs Ryanair, jõudis kohus 26. juunil 2019 sama järelduseni raja sulgemiseni viinud bensiini kohta rajal, kuid otsuse resolutiivosa tugineb selgesõnalisele tingimusele: bensiin ei pärinenud lendu teostanud lennufirmale kuuluvast õhusõidukist.

Mahaarvamine: ainult aeg, mille sündmus tegelikult põhjustas

See, et sündmus on erakorraline, ei tähenda, et kogu hilinemine on kaitstud. Pešková otsus sisaldab reeglit, mis jääb kergesti märkamata: kui hilinemisel on mitu põhjust, arvatakse erakorralise asjaoluga seotav osa kogu hilinemisest maha ja alles seejärel hinnatakse, kas allesjäänud aeg jõuab lõppsihtkohas kolme tunnini. Mahaarvamine eeldab, et lennufirma tõendab, et just hilinemise see osa tuleneb erakorralisest asjaolust, mida ei oleks saanud vältida, ning et ta võttis kõik mõistlikud meetmed tagajärgede vältimiseks. Kui lennufirma seda ei teinud, loetakse ka see aeg arvesse. Kolmetunnine piir ei tule omakorda neist otsustest, vaid liidetud kohtuasjadest C-402/07 ja C-432/07, Sturgeon jt, kus kohus otsustas 19. novembril 2009, et kolm tundi või rohkem kaotatud aega lõppsihtkohta jõudmisel võib anda sama hüvitisõiguse nagu tühistatud lend.

Sama otsus seab piiri ka sellele, mille eest lennufirma võib lindu süüdistada. Kui pädev ekspert on lennuki pärast kokkupõrget juba kontrollinud ja lennufirma laseb seejärel oma eksperdil kontrolli uuesti teha, ei saa kohtu järgi uut kontrolli pidada olukorrale kohandatud meetmeks, ja sellest tulenev hilinemine ei tulene erakorralistest asjaoludest. Kohus võttis seisukoha ka artikli 5 lõike 3 teise osa kohta: mõistlikud meetmed hõlmavad linnuohu ennetavaid kontrollimeetmeid, eeldusel et lennufirma saab neid tegelikult võtta, need ei sunni teda tegema oma võimeid arvestades talumatuid ohvreid ja ta tõendab, et meetmed võeti kokkupõrget põhjustanud lennu puhul tegelikult. Arvesse lähevad ainult meetmed, mis tegelikult lennufirmale kuuluvad, mitte näiteks need, mille eest vastutab lennujaam või lennujuhtimine. Kohtuasjas C-159/18 leidis kohus seevastu, et sellist laadi raja sulgemist ei oleks saanud vältida isegi kõigi mõistlike meetmete võtmisel.

Kiire ülevaade: lind, praht ja bensiin rajal

Kokkupõrge linnuga: erakorraline asjaolu Euroopa Liidu Kohtu järgi (C-315/15).
Rehvikahjustus võõrkehast start- ja maandumisrajal: erakorraline asjaolu (C-501/17).
Bensiin rajal, mis viib raja sulgemiseni: erakorraline asjaolu; otsuse resolutiivosa kehtib bensiini kohta, mis ei pärine lendu teostanud lennufirma enda lennukist (C-159/18).
Hilinemise osa, mis on seotav erakorralise sündmusega, arvatakse kogu hilinemisest maha, kui lennufirma tõendab, et seda ei oleks saanud vältida ja et ta võttis kõik mõistlikud meetmed tagajärgede vältimiseks; allesjäänut hinnatakse kolmetunnise piiri suhtes (C-315/15).
Kui lennufirma laseb oma eksperdil kontrolli uuesti teha pärast seda, kui pädev ekspert on lennuki juba kontrollinud, ei tulene see hilinemine erakorralistest asjaoludest (C-315/15).
Ka siis, kui asjaolu on erakorraline, peab lennufirma tõendama, et ta kasutas kõiki olemasolevaid vahendeid personali, varustuse ja rahaliste vahendite näol, et vältida pikka hilinemist (C-501/17).
Artikli 5 lõike 3 erandi tõendamiskoormus on lennufirmal.
Tühistatud lennu korral: valik ümberbroneerimise ja tagasimaksmise vahel ning toit, jook ja vajaduse korral hotell, olenemata põhjusest (artiklid 5, 8 ja 9; C-12/11).
Hilinemise korral: toit ja jook, kui hilinemine on oodatavalt kaks, kolm või neli tundi lennu pikkusest sõltuvalt, hotell, kui väljumine lükkub järgmisele päevale, ja õigus tagasimaksmisele vähemalt viietunnise hilinemise korral, samuti olenemata põhjusest (artikkel 6).

Näide: lind põhjustas osa hilinemisest

Sinu lennukisse põrkab lind lähenemisel vahepeatuse sihtkohale. Lennukit tuleb kontrollida ja jõuad lõppsihtkohta kuus tundi hiljem. Kokkupõrge on iseenesest erakorraline asjaolu. Kuid erand katab ainult aja, mis on seotav kokkupõrke ja vajaliku kontrolliga. Aja eest, mis tuleneb millestki muust, näiteks sellest, et lennufirma lasi oma eksperdil kontrolli uuesti teha, kui pädev ekspert oli lennuki juba kontrollinud, või põhjusest, mis kuulub lennufirma tavapärasesse tegevusse, ei saa lennufirma Pešková otsuse järgi sündmusele viidata. Kui pärast linnuga seotud aja mahaarvamist jääb alles kolm tundi või rohkem, võib sul olla õigus lennuhüvitisele. Kuidas tunnid jagunevad, on tõendamisküsimus ja oma seisukohta peab tõendama lennufirma.

Keeldumine, mis ütleb ainult „linnutörge“, ei ole kogu vastus

Artikkel 5 lõige 3 nõuab lennufirmalt kahte asja: et ta tõendab sündmuse erakorralisust ning et hilinemist ei oleks suudetud vältida isegi kõigi mõistlike meetmete võtmisel. Tüüpvastus sõnadega linnutörge või praht rajal ei ütle teise osa kohta midagi ega seda, kui palju tunde sündmus tegelikult põhjustas.

Lennufirmalt võib küsida selgitust, kui kaua sündmus ja vajalik kontroll aega võtsid, kes kontrolli tegi, milliseid linnutõrje meetmeid just sinu lennu puhul võeti ja mis seletab ülejäänud aega. Bensiini rajal puhul on oluline päritolu: C-159/18 resolutiivosa kehtib selgesõnaliselt bensiini kohta, mis ei pärinenud lendu teostanud lennufirma enda lennukist, nii et kui leke tuli lennufirma enda lennukist, ei saa seda otsust ilma muuta toeks kasutada. Kui lennufirma ei ole seda esitanud, ei ole ta veel tõendanud seda, mida artikli 5 lõige 3 nõuab.

Nii palju võib kaalul olla

Kui erand ei pea vastu, arvutatakse hüvitis artikli 7 lõike 1 järgi lennu pikkuse, mitte pileti hinna põhjal. Mõnel juhul võib summat artikli 7 lõike 2 alusel 50% vähendada.

Lennu kaugus	Lennuhüvitise summa
Lennud kuni 1500 km	250 €
1500–3500 km (ja Euroopa Liidu sisesed lennud, mis on pikemad kui 1500 km)	400 €
Lennud üle 3500 km	600 €

Summad kehtivad ühe reisija kohta.

Need on määruses sätestatud kindlad summad. Lennuettevõtja võib summat 50% vähendada, kui ta pakub asenduslendu, millega jõuad lõppsihtkohta kuni 2 tundi (lennud kuni 1500 km), 3 tundi (lennud 1500–3500 km ning pikemad lennud Euroopa Liidu sees) või 4 tundi (muud lennud üle 3500 km) hiljem kui algselt kavandatud saabumisaeg (artikli 7 lõige 2). Kui üle 3500 km pikkune lend kolmandasse riiki või kolmandast riigist on hilinenud, võib summat 50% vähendada ka siis, kui jõuad lõppsihtkohta vähemalt kolm, kuid vähem kui neli tundi hiljem (Euroopa Kohus, Sturgeon jt, punkt 63).

Hea teada pärast linnutörget või rajaintsidenti

Ajad. Mahaarvamine põhineb aegadel, seega on kasulik märkida kavandatud ja tegelik saabumisaeg lõppsihtkohta. Mida täpsemalt kulg on dokumenteeritud, seda raskem on lennufirmal süüdistada sündmust kogu hilinemises.
Lennufirma enda selgitus. E-kirjad, sõnumid ja tõuketeated, kus põhjus on nimetatud, ning infotabloode ekraanipildid on lähtepunkt, kui hiljem küsitakse, kui suure osa hilinemisest sündmus põhjustas.
Abi kohapeal. Tühistatud lennu korral valid ümberbroneerimise ja tagasimaksmise vahel. Toit, jook ja vajaduse korral hotell kehtivad olenemata põhjusest, hilinemise korral alates kahest, kolmest või neljast tunnist lennu pikkusest sõltuvalt. Kui lennufirma seda ei korralda, võib vajalikud, sobivad ja mõistlikud kulud hiljem hüvitada; tšekke tasub säilitada.
Kirjalik põhjendus. Lennufirmalt võib selgesõnaliselt küsida, mitu tundi on seotud sündmusega ja milliseid meetmeid ta võttis. Keeldumine ilma sellise jaotuseta ei pea olema viimane sõna.

Korduma kippuvad küsimused linnutörke ja rajal olevate esemete kohta