Kas saan nii kindla summa kui ka hüvitise oma tegelike kahjude eest?

See võib olla võimalik, kuid mitte kahekordselt sama asja eest. Artikli 12 lõike 1 teine lause lubab määruse alusel antud hüvitise lisahüvitisest maha arvata. Kohtuasjas C-354/18 otsustas Euroopa Liidu Kohus, et pädev siseriiklik kohus võib sellise mahaarvamise teha, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Alates 23. oktoobrist 2027 asendab artikli 12 määrus (EL) 2026/2202 uute mahaarvamise reeglitega.

Kas saamata jäänud tööraha loetakse mittevaralise kahju alla?

Ei. Sissetulekukaotus on majanduslik kahju. Euroopa Liidu Kohus käsitles seda kohtuasjas C-354/18 kahjuna, mida artikli 7 lõike 1 punkti b summa ei ole mõeldud hüvitama, kuid mida võib hüvitada lisahüvitisena artikli 12 lõike 1 alusel. Mittevaraline kahju on midagi muud, nimelt kahju, mis ei ole majanduslik, ja C-83/10 järgi võib ka see kuuluda artikli 12 alla Montreali konventsioonis või siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel.

Kas Airlate hõlmab ka lisahüvitise nõudeid?

Meie kontroll puudutab määruse EU261 kindlat hüvitist, st summat, mis määratakse lennu pikkuse põhjal. Tegelike kahjude nõudeid hinnatakse riigisisesel õiguslikul alusel või Montreali konventsiooni järgi ja need jäävad sellest hinnangust välja. Alusta kindlast summast ning hoia oma muude kahjude tõendid koos.

Kas saad nõuda rohkem kui kindlat summat? Artikkel 12 ja lisahüvitis

Lühidalt

Jah, see võib olla võimalik, kuid mitte kindla summa tõstmise kaudu. Määruse EU 261/2004 kindel summa hüvitab aja kaotamise ebamugavuse ja Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et see summa ei ole mõeldud individuaalse kahju, näiteks saamata jäänud töötulu hüvitamiseks. Määruse artikkel 12 ütleb seevastu, et määruse kohaldamine ei piira õigust lisahüvitisele, mis võib olla muul alusel. Selline nõue tugineb aga riigisisesele õigusele või Montreali konventsioonile, mitte määrusele, ja määruse alusel juba antud hüvitise võib sellisest summast maha arvata.

Autor: Airlate · Avaldatud 2026-10-11 · Uuendatud 2026-10-11

Vasta mõnele küsimusele oma lennu kohta, siis hindame tasuta, kas määruse EU261 kindel summa võib sinu juhtumi puhul kehtida.

Kontrolli, kas sul on õigus hüvitisele

Reisija istub oma kohvri peal väljumisväravas ja vaatab päikeseloojangus lennuki poole — Illustratsioon. Pilt ei näita päris lendu, päris lennujaama ega päris inimest. · Loodud tehisintellektiga Adobe Fireflys

Kindel summa ja individuaalne kahju on kaks eri asja

Artikli 7 kohane hüvitis määratakse lennu pikkuse, mitte selle põhjal, mis häire sulle maksma läks. Liidetud kohtuasjades C-581/10 Nelson vs Deutsche Lufthansa ja C-629/10 TUI Travel jt, mille suurkoda lahendas 23. oktoobril 2012, kirjeldas Euroopa Liidu Kohus kaotatud aega ebamugavusena, mitte hilinemisest tuleneva kahjuna Montreali konventsiooni artikli 19 tähenduses. Just seetõttu peeti kindlat hüvitist konventsiooniga kooskõlas olevaks.

Sama loogika kordub kohtuasjas C-354/18, Rusu vs Blue Air, mis lahendati 29. juulil 2019. Kohtuasi puudutas lennust mahajätmist. Blue Air pakkus reisijatele määruse alusel 400 eurot inimese kohta, kuid nad leidsid, et see summa hüvitas ainult nende mittevaralise kahju, ja nõudsid lisaks saamata jäänud palga hüvitamist. Euroopa Liidu Kohus vastas, et artikli 7 lõike 1 punktis b nimetatud summa ei ole mõeldud sellise kahju nagu sissetulekukaotus hüvitamiseks ning et seda kahju võib hüvitada lisahüvitisena artikli 12 lõike 1 alusel. Kindlad summad puudutavad kahju, mis on kõigi mõjutatud reisijate jaoks suures osas sama, samal ajal kui individuaalne kahju nõuab hindamist konkreetsel juhul ja saab hüvitada alles tagantjärele.

Järeldus on lihtne: pole mõtet vaielda suurema kindla summa üle, kui lennu pikkus annab. Kui tahad tegelikke kahjusid kaetud saada, tuleb minna teist teed.

Mida artikkel 12 annab ja mida mitte

Artikli 12 lõige 1 koosneb kahest lausest. Esimene ütleb, et määruse kohaldamine ei piira reisija õigust täiendavale hüvitisele. Teine ütleb, et määruse alusel antud hüvitise võib sellisest hüvitisest maha arvata.

Mida see tähendab, käsitleti kohtuasjas C-83/10, Sousa Rodríguez jt vs Air France, kolmanda koja otsus 13. oktoobrist 2011. Kohus tõlgendas mõistet lisahüvitis nii, et siseriiklikul kohtul on võimalus Montreali konventsioonis või siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel mõista välja hüvitis kahju eest, sh mittevaralise kahju eest, mis on tekkinud õhuvedulepingu täitmata jätmisest.

Artikkel 12 ei anna seega ise õigust rahale. See on uks, mida hoitakse lahti. Mida saab nõuda, kuidas seda tõendada ja kui palju see tuleb, otsustab riigisisene õigus või konventsioon, mitte määrus. Praktikas on see tsiviilõiguslik nõue, mille puhul tuleb tavaliselt suuta tõendada nii kahju kui ka selle seost häirega. Kui nõue põhineb Montreali konventsioonil, võib lennufirma lisaks vabaneda vastutusest hilinemiskahju eest, kui ta tõendab, et ta on võtnud kõik meetmed, mida mõistlikult võis kahju vältimiseks nõuda, ja vastutus on piiratud kõrgeima summaga reisija kohta (artiklid 19 ja 22).

Artikli 12 lõige 2 ütleb lisaks, et lõiget 1 ei kohaldata reisijate suhtes, kes on artikli 4 lõike 1 alusel vabatahtlikult kohabroneeringust loobunud, st andnud oma koha hüvede vastu, kui lennufirma on arvestanud, et peab reisijaid lennust maha jätma. Erand ei piira siiski riigisisese õiguse põhimõtteid ja sätteid, sh kohtupraktikat.

Kõike seda kirjeldab artikkel 12 praeguses sõnastuses. Määrus (EL) 2026/2202 asendab artikli 12 uue sõnastusega, mida kohaldatakse alates 23. oktoobrist 2027. Selle järgi arvatakse artikli 7 kohane hüvitis maha muude õigusaktide kohasest hüvitisest või hinnaalandusest ja vastupidi, kui õigused kaitsevad sama huvi või neil on sama eesmärk. Neil juhtudel muutub mahaarvamine seega kohustuslikuks. Kuidas uus reegel suhestub riigisisese õiguse või Montreali konventsiooni kahjuhüvitisega, ei ole Euroopa Liidu Kohus veel hinnanud.

Toit, hotell ja transport ooteajal ei kuulu siia

Samas otsuses, C-83/10, tõmbas kohus ka piiri, mida harva mainitakse. Siseriiklik kohus ei saa kasutada mõistet lisahüvitis õigusliku alusena, et kohustada lennufirmat hüvitama kulusid, mis reisijatel tekkisid seetõttu, et lennufirma ei täitnud oma abi- ja teenusekohustusi artiklite 8 ja 9 alusel.

See ei tähenda, et jääksid oma tšekkide raha ilma. Kohus märkis samas otsuses, et reisijad võivad hoopis nõuda hüvitist artiklite 8 ja 9 enda alusel ning et miski määruses ei takista hüvitise andmist nende kohustuste täitmata jätmise eest ka siis, kui sätetele ei ole selgesõnaliselt viidatud. Toidu, hotelli ja transpordi kulusid tuleb seega nõuda artiklite 8 ja 9 alusel, mitte lisahüvitisena.

Kiire ülevaade: kindel summa, mahaarvamine ja nõuded sellest kõrgemal

Artikli 7 lõike 1 punktis b nimetatud summa ei ole mõeldud sellise kahju nagu sissetulekukaotus hüvitamiseks ja seda ei saa seetõttu suurendada selle põhjal, et sinu kahju oli suur (C-354/18).
Artikli 12 lõige 1 ei takista tegelike kahjude nõudmist, kuid alus on riigisisene õigus või Montreali konventsioon, mitte määrus.
Lisahüvitis võib hõlmata ka mittevaralist kahju Montreali konventsioonis või siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel (C-83/10).
Mahaarvamine on lubatud, kuid mitte kohustuslik: siseriiklik kohus võib määruse alusel antud hüvitise lisasummast maha arvata, kuid ei ole kohustatud seda tegema (C-354/18). See kehtib artikli 12 praeguse sõnastuse kohta. Alates 23. oktoobrist 2027 asendab selle määrus (EL) 2026/2202.
Saamata jäänud toitu, hotelliööd ja transporti nõutakse otse artiklite 8 ja 9 alusel, mitte artikli 12 kaudu.
Kui nõue põhineb Montreali konventsioonil, tuleb hagi kohtusse esitada kahe aasta jooksul saabumisest või päevast, mil lennuk oleks pidanud saabuma (artikkel 35).
Artikli 12 lõiget 1 ei kohaldata sellele, kes on artikli 4 lõike 1 alusel vabatahtlikult kohabroneeringust loobunud, ilma et see piiraks seda, mida riigisisene õigus ja kohtupraktika võivad anda.

Näide: hotelliöö ja vahelejäänud konverentsipäev

Sinu lend Milanosse maandub seitse tundi hiljem. Jääd ilma juba makstud hotellitoast ja konverentsi esimesest päevast. Lennufirma pakub vahemaa järgi kindlat hüvitist ja peab asja lõpetatuks.

Kindel summa on määruse poolt näidatud summa kaotatud aja eest ja seda ei saa hotelli ega kaotatud päeva eest tõsta. Need kulud on individuaalsed kahjud. Neid võib hinnata eraldi lisahüvitisena, riigisisesel õiguslikul alusel või Montreali konventsiooni järgi. Siis on vaja muu hulgas tõendeid kulu ja hilinemisega seose kohta ning kohus võib otsustada juba saadud kindla summa maha arvata. Kui lennufirma oleks lisaks jätnud sind toidu või öö eest ise maksma, mille ta oleks pidanud korraldama, kuulub see nõue hoopis artiklite 8 ja 9 alla.

Nii suur on kindel hüvitis

See on osa, mis tuleneb artiklist 7 ja arvutatakse lennu pikkuse põhjal. Toidu, hotelli ja transpordi kulusid, mille lennufirma oleks pidanud korraldama, nõutakse artiklite 8 ja 9 alusel. Tegelikke kahjusid selle ülaltoodu kohal hinnatakse muul õiguslikul alusel.

Lennu kaugus	Lennuhüvitise summa
Lennud kuni 1500 km	250 €
1500–3500 km (ja Euroopa Liidu sisesed lennud, mis on pikemad kui 1500 km)	400 €
Lennud üle 3500 km	600 €

Summad kehtivad ühe reisija kohta.

Need on määruses sätestatud kindlad summad. Lennuettevõtja võib summat 50% vähendada, kui ta pakub asenduslendu, millega jõuad lõppsihtkohta kuni 2 tundi (lennud kuni 1500 km), 3 tundi (lennud 1500–3500 km ning pikemad lennud Euroopa Liidu sees) või 4 tundi (muud lennud üle 3500 km) hiljem kui algselt kavandatud saabumisaeg (artikli 7 lõige 2). Kui üle 3500 km pikkune lend kolmandasse riiki või kolmandast riigist on hilinenud, võib summat 50% vähendada ka siis, kui jõuad lõppsihtkohta vähemalt kolm, kuid vähem kui neli tundi hiljem (Euroopa Kohus, Sturgeon jt, punkt 63).

Hea teada, kui tahad nõuda rohkem kui kindlat summat

Postid eraldi. Eraldi vaadatakse kindel hüvitis, saamata jäänud toit ja hotell artiklite 8 ja 9 alusel ning tegelikud kahjud, mida soovid selle kohal nõuda. Need kolm tuginevad eri õiguslikele alustele ja neid hinnatakse eraldi.
Tõendid. Broneeringud, tšekid, tühistamistasud, tööandja või korraldaja tõendid ja lennufirma enda teave häire kohta on olulised. Tegelike kahjude nõue põhineb sellel, et kahju on võimalik tõendada, seega tõendid määravad, kas nõuet saab menetleda.
Kindel hüvitis esimesena. Seda hinnatakse määruse alusel ja see on lihtsaim rada. Selle nõudmine ei takista hilisemat lisahüvitise nõuet, kuid summa võidakse maha arvata.
Ülejäänu kahjuhüvitisena. Tegelike kahjude nõue esitatakse lennufirmale kirjalikult ja seda võib seejärel olla vaja menetleda kohtus või vaidluste lahendamise organis riigisisesel alusel. Tuleb arvestada, et kahju tõendamine lasub sinul. Kui nõue põhineb Montreali konventsioonil, lõpeb õigus hüvitisele, kui hagi ei ole kohtusse esitatud kahe aasta jooksul saabumisest või päevast, mil lennuk oleks pidanud saabuma (artikkel 35). Tähtaeg loetakse saabumisest, mitte kindla summa asja lõppemisest, seega pole mõistlik seda oodata.

Korduma kippuvad küsimused lisahüvitise kohta