Haige või surnud meeskonnaliige ja piir lennujaama personalipuudusega

Lennu tühistamise korral ning lõppsihtkohta kolm tundi või rohkem hiljem jõudmise korral võib määrus 261/2004 anda artikli 7 alusel õiguse rahalisele hüvitisele. Üks erand puudutab seda, kui vara said teate: kui sind teavitatakse lennu tühistamisest vähemalt kaks nädalat enne ajakava kohast väljumisaega, hüvitist ei maksta, olenemata põhjusest. Lühema etteteatamise korral kehtib sama, kui sulle pakutakse samal ajal teekonna muutmist, mis jääb algsetele aegadele lähedale. Kui saad teate vähem kui seitse päeva enne väljumist, nagu juhul, kui meeskond ootamatult haigestub, peab teekonna muutmine võimaldama väljuda mitte rohkem kui tund varem ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast ajakava kohast saabumisaega (artikli 5 lõike 1 punkt c). Teine erand puudutab põhjust: artikli 5 lõike 3 kohaselt ei pea lennuettevõtja maksma ainult siis, kui ta suudab tõendada, et häire põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed. Tõendamiskoormis lasub seega ettevõtjal, mitte sinul.

Euroopa Kohtu kindel praktika esitab sellisele asjaolule kaks nõuet: sündmus peab oma olemuselt või päritolult jääma ettevõtja tavapärasest tegevusest välja ja see peab jääma ettevõtja tegelikust kontrollist välja. Tingimused on kumulatiivsed (mõlemad peavad olema täidetud) ja hindamine toimub igal üksikjuhul eraldi. Kuna artikli 5 lõige 3 on erand hüvitise põhimõttest, tuleb mõistet lisaks tõlgendada kitsalt.

Teise tingimuse, kontrolli, puhul eristab kohus sisemise ja välise päritoluga sündmusi. Välised on sellised, mis tulenevad loodusest või kolmanda isiku tegevusest, näiteks teisest lennuettevõtjast või avalikust või eraõiguslikust osalejast, kes häirib lennu- või lennujaamategevust. Piir haige meeskonna ja lennujaama personalipuuduse vahel tõmmatakse siiski esmajoones juba esimese tingimuse juures: ettevõtja enda meeskond kuulub tema tavapärasesse tegevusse, lennujaama käitaja üldised puudused aga võivad sellest välja jääda.

Küsimuse haigest või surnud meeskonnast lahendas Euroopa Kohtu kolmas koda 11. mail 2023 liidetud kohtuasjades C‑156/22 kuni C‑158/22, TAP Portugal vs flightright ja Myflyright. Taust: 17. juulil 2019 pidi TAP lendama Stuttgartist Lissaboni, kavandatud väljumine 06.05. Samal hommikul kell 04.15 leiti teine piloot oma hotellivoodist surnuna. Kogu meeskond oli šokis ja kuulutas end lendamiseks võimetuks, ning kuna TAP-i baaskohast väljaspool ei olnud asendustöötajaid, lend tühistati. TAP keeldus maksmast, viidates artikli 5 lõikele 3.

Kohtu vastus oli lühike: ootamatu puudumine haiguse või surma tõttu vahetult enne kavandatud väljumist, lendu teostamiseks vajaliku meeskonnaliikme puhul, ei kuulu erakorraliste asjaolude mõiste alla.

Põhjus on see, et ettevõtja enda töötajaid puudutavad meetmed kuuluvad ettevõtja tavapärasesse tegevusse ning sinna kuulub ka meeskonna ja töötajate tööaja planeerimine. Lennuettevõtja võib oma tegevuses sattuda olukorda, kus töötajad haigestuvad või surevad ootamatult, ka vahetult enne väljumist, ja ta peab sellega planeerimisel arvestama. Kohus oli sõnaselge kahes punktis. Sündmus on puudumine ise, mitte täpne meditsiiniline põhjus: surnud töötaja ei erine õiguslikult ägedalt haigestunust. Ja see, et meeskonnaliige oli läbinud ettenähtud tervisekontrollid märkusteta, ei muuda midagi, sest igaüks võib ootamatult haigestuda või surra. Esimene tingimus ei olnud seega täidetud ja kohtul ei olnud vaja teist hinnata.

16. mail 2024 hindas kohtu üheksas koda piiri teist poolt kohtuasjas C‑405/23, Touristic Aviation Services vs Flightright. Lend Köln-Bonnist Kosile 4. juulil 2021 saabus 3 tundi ja 49 minutit hiljem. Hilinemisel oli mitu põhjust: eelmine lend oli juba 1 tund ja 17 minutit hiljaks jäänud registreerimispersonali puudumise tõttu, aeglane pagasi laadimine lisas veel 2 tundi ja 13 minutit hilinemist, kuna teenuse eest vastutaval lennujaama käitajal oli personalipuudus, ning muutunud ilmastikutingimused lisasid pärast lennuki uste sulgemist veel 19 minutit. Eelotsuse küsimus puudutas ainult keskmist osa.

Kohtu vastus: lennukitele pagasi laadimise eest vastutava lennujaama käitaja personalipuudus võib olla erakorraline asjaolu. Sõnastus on oluline: võib, mitte on. Hindamise konkreetsel juhul jättis kohus siseriiklikule kohtule. See peab otsustama, kas laadimisel tuvastatud puudused olid üldised (siis need ei kuulu lennuettevõtja tavapärasesse tegevusse) ja kas need jäid lennuettevõtja tegelikust kontrollist välja. Kui lennuettevõtjal oli volitus teostada tegelikku kontrolli lennujaama käitaja üle, ei jäänud puudused ettevõtja kontrollist välja. Kui mõlemad tingimused on täidetud, peab siseriiklik kohus hindama ka seda, kas ettevõtja on tõendanud, et asjaolu ei oleks olnud välditav kõigi mõistlike meetmete võtmisega. Kohus märkis ka, et hilinemist oleks saanud vältida, kui ettevõtja oleks saanud kasutada teist piisava võimekusega teenuseosutajat ajal, mil ta teadis või oleks pidanud teadma, et lennujaama käitajal sellist võimekust ei ole.