Streik: millal annab tühistatud või hilinenud lend õiguse hüvitisele?

Tühistatud lennu korral, ja lõppsihtkohta vähemalt kolmetunnise hilinemisega saabumisel, annab ELi määrus 261/2004 õiguse rahalisele hüvitisele. Kuid on erandeid. Üks puudutab seda, millal said tühistamisest teada: kui said teate vähemalt kaks nädalat enne väljumist, hüvitist ei maksta, sõltumata sellest, kes streikis. Kui said teate hiljem, hüvitist ei maksta, kui lennufirma pakkus sulle teekonna muutmist, mis jäi algsete aegade lähedale: teate korral kahe nädala ja seitsme päeva vahel enne väljumist väljumisega kuni kaks tundi varem ja saabumisega hiljemalt neli tundi hiljem, lühema etteteatamise korral väljumisega kuni üks tund varem ja saabumisega hiljemalt kaks tundi hiljem (artikli 5 lõike 1 punkt c). Teine erand puudutab põhjust: artikli 5 lõike 3 kohaselt lennufirma ei pea maksma, kui ta suudab tõendada, et häire tulenes erakorralistest asjaoludest, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed.

Euroopa Kohus esitab kaks nõuet ja mõlemad peavad olema täidetud: sündmus peab jääma lennufirma tavapärasest tegevusest välja ning ka tema tegeliku kontrolli alt välja. Hinnang tehakse juhtumipõhiselt.

Lennufirma enda töötajate streik on kohtu hinnangul sisemine sündmus. Vaidlused palga ja töötingimuste üle kuuluvad ettevõtte igapäevaellu ning lennufirma saab neid ise lahendada ja mõjutada. Lennujuhtimise või lennujaama streiki lennufirma aga ei kontrolli. Kohus on öelnud, et just lennujuhtide või lennujaama töötajate streigid võivad olla erakorralised asjaolud. Üks erand siiski on: kui personali streik tuleneb nõuetest, mida saavad rahuldada ainult ametiasutused, võib kohtu hinnangul ka sisemine streik olla erakorraline asjaolu. Piir sisemise ja välise vahel määrab seetõttu sageli, kuid mitte alati üksi, sinu õiguse hüvitisele.

Küsimuse otsustas Euroopa Kohtu suurkoda 23. märtsil 2021 kohtuasjas C-28/20, Airhelp vs SAS. Taustaks oli SAS-i pilootide streik 2019. aasta kevadel. Taani, Rootsi ja Norra pilootide ametiühingud kuulutasid oma liikmetele streigi välja pärast seda, kui olid hinnanud, et kollektiivläbirääkimised on ummikus, ning streik kestis 26. aprillist kuni 2. maini 2019. Reisija, kelle lend Malmö ja Stockholmi vahel tühistati 29. aprillil, loovutas oma hüvitisnõude Airhelpile, kes esitas hagi Attunda esimese astme kohtusse. Esimese astme kohus palus Euroopa Kohtult eelotsust.

Kohtu vastus: streik, mis algab ametiühingu üleskutsel lennufirma enda personalile, mis järgib riiklikke eeskirju muu hulgas etteteatamise kohta, mille eesmärk on, et personal saaks oma nõuetele tähelepanu, ja mida viib läbi lendu sooritamiseks vajalik personal, ei ole artikli 5 lõike 3 tähenduses erakorraline asjaolu.

Kohtu tõlgenduse kohaselt ei saanud SAS seega streiki hüvitisnõuete vastu kilbina kasutada. Otsus kehtib kogu ELis ja määrab, kuidas sarnaseid streike tänapäeval hinnatakse: seaduslikult välja kuulutatud streik lennufirma sees räägib tavaliselt reisija kasuks, mitte vastu.