Vautšer raha asemel: kas pead nõustuma?

Lennuhäire korral võib tekkida kaks eri nõuet ning need võivad lennufirma pakkumises segi minna. Üks on artikli 7 hüvitis: kindlasummaline hüvitis, mis arvestatakse lennu pikkuse järgi, mitte selle järgi, mis pilet maksis. Teine on artikli 8 lõike 1 punkti a tagasimaksmine: pileti kogu ostuhind reisi lõpetamata osa või osade eest ning lõpetatud osade eest, kui reis ei täida enam sinu algset reisiplaani, kui valid teekonna muutmise asemel tagasimaksmise. Kui lend on osa pakettreisist, peab raha tagasi maksma tavaliselt reisikorraldaja, mitte lennufirma (artikli 8 lõige 2; lähemalt allpool korduma kippuvates küsimustes).

Neid ühendab makseviis. Artikli 7 lõige 3 loetleb sularahamakse, elektroonilise pangaülekande, pangaülekande ja tšeki ning paneb reisivautšerid ja/või muud teenused eraldi kategooriasse, mis nõuab reisija kirjalikku nõusolekut. Artikli 8 lõike 1 punkt a viitab just sellele artikli 7 lõikele 3 ja kehtestab samas tagasimaksmisele seitsmepäevase tähtaja. Vautšer on seega erand, mis kehtib ainult siis, kui sa ise nõustud, mitte alternatiiv, mille lennufirma saab sinu eest valida.

Pakkumine, mida nimetatakse heast tahtest tehtuks, ei pea tähendama, et lennufirma tunnistab määruse kohaldamist. Vaata, kas pakkumine on seotud sellega, et loobud edasistest nõuetest. Seda on lubatud pakkuda ja sellega nõustumine võib olla mõistlik, kuid see ei asenda hinnangut, mida artikkel 7 sinu lennu pikkuse eest annaks. Kuidas vastuvõetud pakkumist õiguslikult hinnata, sõltub sellest, milles sina ja lennufirma tegelikult kokku leppisite.

Artikkel 15 piirab seda, kui kaugele vastutusest vabastamine ulatub. Artikli 15 lõike 1 kohaselt ei tohi määrusest tulenevaid kohustusi reisijate ees piirata ega välistada, näiteks vedulepingus oleva erandi või piirava klausliga. Artikli 15 lõige 2 käsitleb olukorda, kus selline erand või piirav klausel siiski kohaldatakse või reisijat ei teavitata õigesti tema õigustest ja ta nõustus seetõttu määruses ettenähtust väiksema hüvitisega: siis on reisijal siiski õigus pöörduda täiendava hüvitise saamiseks pädeva kohtu või asutuse poole.

Kui vastutusest vabastamine on ettetrükitud tüüptingimus, mille suhtes ei ole individuaalselt läbirääkimisi peetud, võib seda lisaks hinnata tarbijalepingute ebaõiglaste tingimuste reeglite alusel, mis põhinevad nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ: artikli 3 lõike 1 kohaselt loetakse selline tingimus ebaõiglaseks, kui see tekitab vastuolus siirusenõudega poolte õiguste ja kohustuste märkimisväärse tasakaalustamatuse tarbija kahjuks, ning artikli 6 lõike 1 kohaselt sätestavad liikmesriigid, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Euroopa Kohus on leidnud, et tekkinud vaidluse lahendamiseks sõlmitud lepingu tingimust, millega tarbija loobub nõuete kohtusse viimisest, võib pidada ebaõiglaseks, eriti kui tarbija ei saanud teavet, mis oli vajalik õiguslike tagajärgede mõistmiseks (kohtuasi C-452/18, resolutiivosa punkt 4; asi puudutas eluasemelaenu). Kas üksik tingimus on ebaõiglane, otsustab pädev kohus konkreetsel juhul.

Artikli 12 lõige 1 käsitleb lisahüvitist: määruse kohaldamine ei piira reisija õigust lisahüvitisele, kuid määruse alusel antud hüvitise võib sellise hüvitise arvelt maha arvata. Vautšerit ennast artikkel 12 ei reguleeri: millega see maha arvatakse, sõltub sellest, milles sina ja lennufirma tegelikult kokku leppisite, mis on üks põhjus kokkulepe kirjalikult saada.

Võrdlusmõõdupuuks on komisjoni soovitus (EL) 2020/648, 13. mai 2020, vautšerite kohta, mida COVID-19 pandeemia taustal pakutakse reisijatele alternatiivina rahalisele hüvitisele tühistatud pakettreisi- ja transporditeenuste puhul. See on soovitus, seega mitte siduv õigus, käsitleb vautšereid pileti tagasimaksmise asemel ja kirjutati COVID-19 kontekstis, kuid selle aluseks on, et vautšer võetakse vastu vabatahtlikult (punkt 1), see ütleb, et vautšeri kujul tagasimaksmine on võimalik ainult reisija nõusolekul (põhjendus 8), ning soovitab vähemalt kaheteistkümne kuu kehtivusaega, piisavalt tõhusat ja tugevat kaitset vedaja või korraldaja maksejõuetuse vastu ja seda, et transporditeenuse vautšerit saab tasuta teisele reisijale üle anda. Kui sulle tehtud pakkumisel neid omadusi ei ole, on see sisuline argument läbirääkimistel, mitte reeglirikkumine. Maksejõuetuse küsimus on kõige konkreetsem: vautšer on nõue lennufirma vastu, pangakontol olev summa mitte.