Kas lennufirma peab mind konkurendi juurde ümber broneerima?

See võib kuuluda mõistlike meetmete hulka. Kohtuasjas C-74/19 otsustas Euroopa Liidu Kohus, et lennufirma peab kaaluma kõiki alternatiive, mis annavad väiksema hilinemise kui lennufirma enda järgmine lend, sealhulgas teiste lennuettevõtjate otselende või ümberistumisega lende. Kui selliseid alternatiive ei ole või need tähendaksid lennufirma suutlikkust arvestades ülemääraseid ohvreid, siis see ei kehti.

Kui palju varuaega peab lennufirma planeerima?

Kindlat arvu ei ole. Euroopa Liidu Kohus lükkas kohtuasjas C-294/10 tagasi mõtte üldisest miinimumvaruajast, mis kehtiks erandita kõigile lennufirmadele kõigis olukordades. Lennufirma peab planeerima teatava varuaja, mis võimaldab tal võimaluse korral lendu teostada, kui asjaolu on lõppenud, ilma et see sunniks teda tegema ülemääraseid ohvreid arvestades tema suutlikkust.

Kas hilinemise korral kehtivad samad nõuded kui tühistatud lennu korral?

Jah. Liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 võrdsustas Euroopa Liidu Kohus pikalt hilinenud lendude reisijad hüvitisõiguse osas tühistatud lendude reisijatega, kui nad jõuavad lõppsihtkohta vähemalt kolm tundi hiljem kui kavandatud saabumisajal. Samal ajal leidis kohus, et artikli 5 lõike 3 erand kehtib siis samamoodi, nii et seda hinnatakse mõlemal juhul samade kahe tingimusega.

Kas mõistlike meetmete nõue muutub uute EL-i reeglitega?

Praegu mitte. Määrus (EL) 2026/2202 muudab määrust 261/2004, kuid seda kohaldatakse alles alates 23. oktoobrist 2027 (artikkel 3). Siis kolib erand uude artiklisse 6c. Mõlemad tingimused jäävad alles: lennufirma peab tõendama, et häire oli tingitud erakorralistest asjaoludest ning et seda ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed. Lisaks nõutakse otsest põhjuslikku seost asjaolu ja häire vahel ning põhjusliku seose ja mõistlike meetmete tõendamise kohustus pannakse sõnaselgelt lennufirmale. Lisas on loetletud sündmused, mis loetakse erakorralisteks asjaoludeks, ilma et loetelu oleks ammendav. Kuni selle ajani kehtib artikli 5 lõige 3 nii, nagu siin kirjeldatud.

„Kõik mõistlikud meetmed“: nõue, mis võib keeldumise kummutada

Q: Lennufirma kirjutab „erakorralised asjaolud“. Kas sellega on asi lõppenud?

Ei. See sõnastus käsitleb ainult artikli 5 lõike 3 esimest tingimust. Lennufirma peab lisaks suutma tõendada, et häiret ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed, ning selle tõendamiskohustus lasub lennufirmal. Võib olla mõttekas küsida kirjalikku põhjendust, mis vastab ka sellele osale.

Lühidalt

Sellest, et põhjus oli erakorraline, ei piisa. EL-i määruse 261/2004 artikli 5 lõige 3 esitab kaks nõuet, mis peavad mõlemad olema täidetud: häire peab olema tingitud erakorralistest asjaoludest ning seda ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed. Kui lennufirma ei suuda tõendada teist tingimust (mõistlik varuaeg planeerimisel, ümberbroneerimine, tagajärgi piiravad meetmed), võib sul olla õigus lennuhüvitisele ka siis, kui käivitanud sündmus ise oli väljaspool lennufirma kontrolli, eeldusel et muud tingimused on täidetud.

Autor: Airlate · Avaldatud 2026-10-11 · Uuendatud 2026-10-11

Vasta mõnele küsimusele oma lennu kohta ja teeme tasuta esialgse hinnangu, kas sinu juhtum võib kuuluda lennuhüvitise saamise õiguse alla.

Kontrolli, kas sul on õigus hüvitisele

Lennujaama operatiivjuhtimiskeskuse töötajad tagantpoolt vaadatuna suurte ekraanide ees — Illustratiivne pilt. Pildil ei ole tegelikku lendu, lennujaama ega isikut. · Loodud tehisintellektiga (Adobe Firefly)

Artikli 5 lõikel 3 on kaks tingimust ja mõlemad peavad olema täidetud

Sõnastus on otsustav. Lennufirma ei ole kohustatud maksma hüvitist artikli 7 alusel, „kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed“. Lause sisaldab kahte iseseisvat nõuet ning lennufirma peab tõendama, et mõlemad on täidetud. Märkus sõnastuse kohta: artikli eestikeelses tekstis on „kõik vajalikud meetmed“, määruse põhjenduses 15 aga „kõik mõistlikud meetmed“. Siin tekstis räägime lühidalt mõistlikest meetmetest.

Esimene tingimus puudutab sündmust: Euroopa Liidu Kohtu järgi kuuluvad siia ainult sündmused, mis oma laadi või päritolu poolest ei kuulu lennuettevõtja tavapärase tegevuse juurde ja on väljaspool tema tegelikku kontrolli. Teine tingimus puudutab lennufirma enda tegutsemist: mida tehti enne sündmust, selle ajal ja pärast seda. Keeldumine, mis nimetab ainult põhjust, vastab seega reegli poolele.

Euroopa Liidu Kohus on täpsustanud, mida teine tingimus nõuab. Lennufirma peab tõendama, et ta võttis olukorrale kohandatud meetmeid ning kasutas kõiki olemasolevaid ressursse töötajate, seadmete ja rahaliste vahendite näol, et vältida lennu tühistamist või pikka hilinemist. Linnupõrget käsitlevas kohtuasjas C-315/15 nõudis kohus lisaks, et lennufirma tõendaks, et tema nimetatud ennetusmeetmed võeti tegelikult kõnealuse lennu jaoks. paberil olemasolevatele protseduuridele viitamisest ei piisa.

Varuaeg: ka planeerimine läheb hindamisel arvesse

Hindamine algab enne häiret. Kohtuasjas C-294/10, Eglītis ja Ratnieks versus Latvijas Republikas Ekonomikas ministrija, otsustas Euroopa Liidu Kohus 12. mail 2011, et lennuettevõtja peab lennu planeerimisel mõistlikult arvestama hilinemise riskiga, kui peaks tekkima erakorralised asjaolud. Lennufirma peab seetõttu planeerima teatava varuaja, mis võimaldab tal võimaluse korral lendu teostada, kui erakorraline asjaolu on lõppenud.

Samal ajal oli kohus selge, et üldist miinimumvaruaega, mis kehtiks erandita kõigile lennufirmadele kõigis olukordades, kehtestada ei saa. Hinnang tehakse üksikjuhtumi kaupa ja lennufirma enda suutlikkust arvestades asjaomasel ajal: varuaeg ei tohi olla nii ulatuslik, et see sunniks lennufirmat tegema ülemääraseid ohvreid.

Planeerimise juurde kuuluvad ka kõrvalmõjud. Kohus nimetas näidetena raskusi uue koha saamisel lennukoridoris ning maandumistingimusi sihtlennujaamas, sealhulgas seda, et lennujaam võib teatud öötundidel olla täielikult või osaliselt suletud, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need riskid olid ette nähtavad ja arvutatavad. See, et erakorraline asjaolu on lõppenud, ei otsusta seega üksi asja: küsimus on ka selles, kas lennufirma oli planeerinud mõistliku varuaja, et saaks lennata, kui see oli taas võimalik.

Ümberbroneerimine võib olla mõistlik meede, ka teise lennufirma juures

Teine tingimus puudutab ka seda, mida lennufirma teeb pärast häiret. Kohtuasjas C-74/19, LE versus Transportes Aéreos Portugueses SA, hindas Euroopa Liidu Kohus 11. juunil 2020 juhtumit, kus lennufirma broneeris reisija ümber oma lennule, mis saabus alles päev pärast algselt kavandatud saabumisaega. Kohus leidis, et selline ümberbroneerimine ei ole iseenesest mõistlik meede.

Lennufirma peab selle asemel kaaluma kõiki alternatiive, mis annavad väiksema hilinemise kui lennufirma enda järgmine lend: otselende ja ümberistumisega lende, ka teiste lennuettevõtjate omi, olenemata sellest, kas need kuuluvad samasse alliansi või mitte. Erand kehtib, kui selliseid alternatiive ei ole või need tähendaksid lennufirma suutlikkust arvestades ülemääraseid ohvreid.

Seetõttu on küsimus „milliseid alternatiive te kaalusite?“ vähemalt sama oluline kui küsimus põhjuse kohta. Kui samal õhtul oli väljumine teise lennufirmaga, peab sinu lennufirma selgitama, miks seda ei kasutatud.

Mida lennufirma võib olla kohustatud tõendama, mitte ainult väitma

Et sündmus ei kuulu oma laadi või päritolu poolest lennufirma tavapärase tegevuse juurde ja on väljaspool tema tegelikku kontrolli (C-315/15, punkt 22).
Et häiret ei oleks saanud vältida isegi kõigi mõistlike meetmetega: see on artikli 5 lõike 3 eraldi, iseseisev tingimus.
Et meetmed olid olukorrale kohandatud ning lennufirma kasutas kõiki olemasolevaid ressursse töötajate, seadmete ja rahaliste vahendite näol (C-315/15 ja C-74/19).
Linnupõrke korral: et lennufirma nimetatud ennetusmeetmed võeti tegelikult just kõnealuse lennu jaoks (C-315/15).
Et planeerimine sisaldas võimaluse korral teatavat varuaega häire ettenähtavate tagajärgede jaoks (C-294/10).
Ümberbroneerimise korral: et puudusid alternatiivid, mis oleksid andnud väiksema hilinemise kui lennufirma enda järgmine lend, ka teiste lennufirmade juures, või et need oleksid tähendanud lennufirmale ülemääraseid ohvreid (C-74/19).
Kui hilinemisel on mitu põhjust: kui suur osa on seostatav just erakorralise asjaoluga. See osa arvatakse kogu hilinemisest maha ja alles jäävat osa võrreldakse hüvitise piirmääraga, tingimusel et lennufirma võttis kõik mõistlikud meetmed tagajärgede vältimiseks, muidu ei arvata midagi maha (C-315/15).

Piir: mõistlikud meetmed ei ole kõik mõeldavad meetmed

Nõue on mõistlikud meetmed, mitte kõik meetmed. Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et lennufirma ei pea tegema ülemääraseid ohvreid arvestades ettevõtja suutlikkust ning et planeerimisel arvestatav varuaeg ei tohi sundida teda selliseid ohvreid tegema, arvestades suutlikkust asjaomasel ajal.

Lennufirma ei vastuta ka kõige eest. Linnupõrget käsitlevast kohtuasjast C-315/15, Pešková ja Peška versus Travel Service a.s. (4. mai 2017), nähtub, et ennetusmeetmeid, mis on kellegi teise kohustus, näiteks lennujaama käitaja või lennujuhtimise oma, ei saa lennuettevõtja arvele panna. Samal ajal loevad lennufirma enda valikud tema vastu: kui lennufirma otsustas lasta oma eksperdil uuesti teha ohutuskontrolli, mille pädev ekspert oli juba teinud, leidis kohus, et sellest tulenenud hilinemine ei olnud tingitud erakorralistest asjaoludest.

Tulemuseks on igal üksikjuhtumil tehtav hinnang. Just seetõttu ei saa keeldumist hinnata teadmata, mida lennufirma tegelikult tegi.

Näide: äikesetorm möödus, aga lennuk jäi maha

Sinu lend Tallinnast pidi väljuma hommikul. Äikesetorm sulgeb lennujaama mõneks tunniks ja lennufirma viitab oma keeldumises ilmale. Selline ilm võib kuuluda esimese tingimuse alla: sündmus, mis oma laadi või päritolu poolest on väljaspool lennufirma tavapärast tegevust ja tema tegelikku kontrolli.

Kuid lennuk tõuseb alles õhtul. Meeskond ei olnud kohal, kui lennujaam uuesti avati, ja lennuki päevaplaanis ei olnud üldse varu. Siis ei ole otsustav küsimus enam see, kas äikesetorm oli erakorraline, vaid see, kas pikka hilinemist oleks saanud vältida mõistlike meetmetega: varuaeg planeerimisel, meeskonna ümberpaigutamine, ümberbroneerimine teisele väljumisele.

Kui hilinemisel on mitu põhjust, arvatakse C-315/15 järgi kogu hilinemisest maha see osa, mida on võimalik seostada erakorralise asjaoluga, tingimusel et lennufirma võttis kõik mõistlikud meetmed tagajärgede vältimiseks, muidu ei arvata midagi maha. Kui alles jääv osa jõuab hüvitise piirmääräni, võib sul olla õigus hüvitisele, eeldusel et muud tingimused on täidetud.

Hea teada, kui keeldumine nimetab ainult põhjust

Keeldumine, mis nimetab ainult põhjust, käsitleb ainult artikli 5 lõike 3 esimest tingimust. Teine tingimus, et häiret ei oleks saanud vältida isegi mõistlike meetmetega, jääb siis vastuseta ning tõendamiskohustus mõlema tingimuse osas lasub lennufirmal. Rohkem üldreeglitest: määrus EU261 selgitatud.
Sageli on otsustav ajajoon ja alternatiivid: millal erakorraline asjaolu lõppes, millal lennuk väljus, mis vahepeal juhtus ning milliseid ümberbroneerimisvõimalusi kaaluti, sealhulgas teiste lennufirmade lende ja ümberistumisega lende. Just nende ajahetkede vahelist lõhet peab lennufirma suutma selgitada.
Lennufirma vastus ning broneeringu kinnitus, pardakaart, lennufirma e-kirjad ja sõnumid ning hilinemisteate ja väljumistabloo ekraanipildid tasub alles hoida. Rohkem tühistatud lennu kohta: tühistatud lend: sinu õigused.

Korduma kippuvad küsimused mõistlike meetmete kohta