Suletud lennujaam ja suletud õhuruum: tuhapilv, elektrikatkestus, kütusesüsteem ja droonid
Lühidalt
Lennuhüvitist tuleb enamasti mitte, kuid see ei ole automaatne. Õhuruumi, lennujaama või maandumisraja sulgemise otsustavad ametiasutused ja see jääb tavaliselt väljapoole lennufirma tegelikku kontrolli. Sulgemisjuhtumites, mille kohta Euroopa Liidu Kohus on seisukoha võtnud, tuhapilve ja rajal oleva bensiini puhul, hinnati sündmust erakorraliseks asjaoluks ning siis makstakse rahalist hüvitist harva. Lennufirma peab siiski suutma tõendada, et just sinu lendu sulgemine mõjutas ja et ta võttis olukorrale kohandatud meetmeid. Ja tühistatud lennu korral jääb alles kohustus pakkuda teekonna muutmist või raha tagasimaksmist ning hoolitsust ooteajal määruse tingimuste kohaselt.
Autor: Airlate · Avaldatud · Uuendatud
Vasta mõnele küsimusele oma lennu kohta ja saad tasuta esialgse hinnangu. Kui sulgemine peab lennufirma keeldumise põhjusena vastu, vaatame selle üle pärast seda, kui oled taotluse esitanud.
Sulgemine üksi ei otsusta: kaks tingimust peavad olema täidetud
Tühistatud lennu korral võib määrus 261/2004 anda õiguse rahalisele hüvitisele ning Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et hilinenud lendude reisijaid võib hüvitisõiguse osas artikli 7 alusel võrdsustada tühistatud lendude reisijatega, kui nad kaotavad lõppsihtkohta jõudes vähemalt kolm tundi.
Erand on artikli 5 lõikes 3: lennufirma vabaneb maksmisest, kui ta suudab tõendada, et häire põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi kõigi mõistlike meetmete võtmisel. (Eestikeelses tekstis on artikli 5 lõikes 3 sõnad „kõik vajalikud meetmed“, põhjenduses 15 „kõik mõistlikud meetmed“. Siin tekstis räägime lühidalt mõistlikest meetmetest.) Määruse põhjendus 14 nimetab näidetena muu hulgas asjaomase lennu tegemiseks sobimatuid ilmastikutingimusi, turvalisuse ohtu ja ettenägematuid lennuohutusega seotud vajakajäämisi. Tõendamiskohustus lasub lennufirmal.
Esimene tingimus on, et sündmus on üldse erakorraline asjaolu. Siin esitab kohus kaks nõuet, mis mõlemad peavad olema täidetud, nad on kumulatiivsed: sündmus peab oma laadi või päritolu poolest jääma väljapoole lennufirma tavapärast tegevust ja olema väljaspool tema tegelikku kontrolli. Trevisos start- ja maandumisrajal oleva bensiini kohtuasjas olid mõlemad täidetud: bensiin ei pärinenud lennufirma enda lennukilt, radade puhastamine ei kuulu lennufirma ülesannete hulka ja lennufirma peab järgima lennujaamaametite otsust rada sulgeda. Kohus jõudis järeldusele, et rajal olev bensiin, mis viis raja sulgemiseni, oli erakorraline asjaolu, mida ei oleks saanud vältida isegi kõigi mõistlike meetmete võtmisel. Resolutsioon on siiski tingimuslik: see puudutab bensiini, mis ei pärine lennukilt, mis kuulub lendu teostanud lennuettevõtjale.
Teine tingimus on, et asjaolu ei oleks saanud vältida isegi kõigi mõistlike meetmete võtmisel. Lennufirma peab olema võtnud ka olukorrale kohandatud meetmeid tagajärgede vältimiseks ning hilinemise osa, mis ei tulene sulgemisest, ei saa sulgemise arvele panna.
Tuhapilv 2010: erakorraline, aga mitte kohustustest vaba
Eyjafjallajökulli purse algas 20. märtsil 2010 ja läks 14. aprillil plahvatuslikku faasi. Järgmisel päeval suleti tuha tõttu õhuruum mitmes liikmesriigis. Reisija, kelle lend Faroist Dublinisse tühistati 17. aprillil, nõudis hüvitist oma söögi-, majutus- ja transpordikulude eest kuni ajani, mil ta sai koju reisida 24. aprillil.
31. jaanuari 2013. aasta kohtuotsus kohtuasjas C-12/11 on endiselt lähtepunkt. Õhuruumi sulgemine purske tõttu oli erakorraline asjaolu, kuid see ei vabastanud lennuettevõtjat artikli 5 lõike 1 punktist b ja artiklist 9 tulenevast kohustusest pakkuda hoolitsust.
Kohus lükkas sõnaselgelt tagasi mõtte erilisest „erakordselt erakorraliste asjaolude“ kategooriast peale artikli 5 lõikes 3 nimetatute. Määruse sõnastusest ei nähtu ka, et hoolitsuskohustus oleks sellistel asjaoludel ajaliselt või summaliselt piiratud. Hüvitist hoolitsuse eest, mida lennufirma ei korraldanud, tuleb seevastu hinnata selle järgi, mis oli olukorras vajalik, sobiv ja mõistlik.
Hoia kaks asja lahus: kehtiv põhjus lennuhüvitist mitte maksta ei ole kehtiv põhjus jätta reisijad ilma söögi ega hotellita.
Kiire ülevaade: mida Euroopa Liidu Kohus on tegelikult hinnanud
- Õhuruum suletud vulkaanipurske järel: erakorraline asjaolu, aga hoolitsuskohustus jääb alles ning määruse sõnastusest ei nähtu ajalist ega summalist piiri (C-12/11).
- Õhuruum suletud elektrikatkestuse järel, mis lülitas välja radari ja navigatsioonisüsteemid: lennufirma peab planeerimisel mõistlikult arvestama hilinemise riskiga (C-294/10).
- Üldine rike lennujaama kütusevarustuse süsteemis: võib olla erakorraline asjaolu, kui väljumislennujaam vastutab süsteemi käitamise eest (C-308/21).
- Bensiin start- ja maandumisrajal, mis viib raja sulgemiseni: erakorraline ja ei olnud välditav, kuid resolutsioon puudutab bensiini, mis ei pärine lendu teostanud firmale kuuluvalt lennukilt (C-159/18).
- Erandi tõendamiskohustus lasub lennufirmal, mitte sinul (artikli 5 lõige 3).
- Droonide tõttu sulgemised: me ei ole leidnud Euroopa Liidu Kohtu otsust, millele toetuda.
Erakorraline ei tähenda, et lennufirma on vaba
See, et põhjus tunnistatakse erakorraliseks, mõjutab ainult rahalist lennuhüvitist. Tühistatud lennu korral jääb alles valik teekonna muutmise ja raha tagasimaksmise vahel artikli 8 alusel ning hoolitsuse, artikli 9 alusel, söök-jook ooteaega arvestades, hotell, kui on vaja ööbida, ja transport hotelli ning tagasi, peab lennufirma korraldama määruse tingimuste kohaselt, olenemata põhjusest. Hilinemise korral tulenevad kohustused hoopis artiklist 6: hoolitsus artikli 9 alusel olenevalt hilinemise pikkusest ja lennu vahemaast ning vähemalt viietunnise hilinemise korral õigus raha tagasimaksmisele artikli 8 lõike 1 punkti a alusel. Õigust valida teekonna muutmine artikkel 6 ei anna.
Kui lennufirma ei korralda midagi, võid olla sunnitud ise kulutama. Säilita siis tšekid ja hoia kulud selle piires, mis oli vajalik, sobiv ja mõistlik, sest just seda mõõdupuud kasutas kohus tuhapilve kohtuasjas. Küsi ka alati kirjalikku põhjendust, enne kui hüvitisest keeldumisega nõustud.
Droonihäire: Euroopa Liidu Kohtu otsust ei ole
Droonivaatlused võivad viia selleni, et lennujaam peatab liikluse. Me ei ole leidnud Euroopa Liidu Kohtu otsust, kus selline sulgemine oleks määruse 261/2004 kohtuasjas hinnatud, ja seetõttu ei väida see artikkel, kuidas droonihäiret tuleks hinnata.
Öelda saab seda, kuidas kohus on mõelnud lähedastes juhtumites: otsustav on olnud, kas sündmus oma laadi või päritolu poolest jäi väljapoole lennufirma tavapärast tegevust ja oli väljaspool tema tegelikku kontrolli. Selline arutlus on analoogia, mitte otsus. Tõendamiskohustus lasub endiselt lennufirmal, kes peab näitama nii seda, et asjaolu ei saanud vältida kõigi mõistlike meetmete võtmisel, kui ka seda, et ta võttis olukorrale kohandatud meetmeid tagajärgede vältimiseks.
Näide: elektrikatkestus, mis lülitas välja radari
Kohtuasjas C-294/10 oli Rootsi õhuruum Malmö piirkonnas suletud 14. juulil 2006 pärast elektrikatkestust, mis lülitas välja lennuliikluse radari ja navigatsioonisüsteemid. Lend Kopenhaagenist Riiga jäi seisma reisijatega pardal ja tühistati samal õhtul hiljem.
Kohtu vastus 12. mail 2011 ei puudutanud seda, kas sulgemine oli erakorraline, vaid teist tingimust: kuna lennufirma on kohustatud võtma kõik mõistlikud meetmed erakorraliste asjaolude ennetamiseks, peab ta lennu planeerimisel mõistlikult arvestama hilinemise riskiga, kui sellised asjaolud peaksid tekkima, ning planeerima teatava varuaja. Üldist miinimumvaruaega, mis kehtiks kõigile lennufirmadele kõigis olukordades, seevastu ei nõuta ning varuaeg ei tohi olla nii pikk, et lennufirma peab tegema ülemääraseid ohvreid arvestades oma suutlikkust asjaomasel ajal.
See tähendab, et väline sulgemine üksi ei otsusta asja. Kui lennufirma planeerimine on selles osas puudulik, võib hüvitis siiski tulla kõne alla, kuid kui suur varu on vajalik, ei nähtu kohtuotsusest.
Kui suurest summast võib jutt olla
Kui lennufirma viitamine sulgemisele ei pea vastu ja määruse muud tingimused on täidetud, arvutatakse lennuhüvitis lennu vahemaa pikkuse järgi, mitte selle järgi, mis pilet maksis. Need on määruses sätestatud kindlad summad. Kui sulle pakuti teekonna muutmist, mis jõudis kohale kuni kaks, kolm või vastavalt neli tundi pärast algset saabumisaega, olenevalt lennu vahemaast, võib lennufirma summat poolitada (artikli 7 lõige 2).
| Lennu kaugus | Lennuhüvitise summa |
|---|---|
| Lennud kuni 1500 km | 250 € |
| 1500–3500 km (ja Euroopa Liidu sisesed lennud, mis on pikemad kui 1500 km) | 400 € |
| Lennud üle 3500 km | 600 € |
Summad kehtivad ühe reisija kohta.
Need on määruses sätestatud kindlad summad. Lennuettevõtja võib summat 50% vähendada, kui ta pakub asenduslendu, millega jõuad lõppsihtkohta kuni 2 tundi (lennud kuni 1500 km), 3 tundi (lennud 1500–3500 km ning pikemad lennud Euroopa Liidu sees) või 4 tundi (muud lennud üle 3500 km) hiljem kui algselt kavandatud saabumisaeg (artikli 7 lõige 2). Kui üle 3500 km pikkune lend kolmandasse riiki või kolmandast riigist on hilinenud, võib summat 50% vähendada ka siis, kui jõuad lõppsihtkohta vähemalt kolm, kuid vähem kui neli tundi hiljem (Euroopa Kohus, Sturgeon jt, punkt 63).
Korduma kippuvad küsimused suletud lennujaama ja suletud õhuruumi kohta
Mitte tõendina. Lennufirma peab tõendama, et artikli 5 lõike 3 erand on kohaldatav just sinu juhtumi puhul. Küsi kirjalikku põhjendust, mis nimetab, milline sulgemine on silmas peetud, millal see kehtis, kuidas see sinu konkreetset lendu mõjutas ja mida lennufirma tegi, et tagajärgi vältida või piirata. Andmeteta standardlause ei ole alus.
Artikli 5 lõige 3 toimib mõlemal juhul ühtmoodi. Euroopa Liidu Kohus on võrdsustanud hilinenud lendude reisijad tühistatud lendude reisijatega hüvitisõiguse osas, kui lõppsihtkohta jõudmise kaotatud aeg on vähemalt kolm tundi, ning sama erandile saab tugineda mõlemal juhul. Hoolitsuskohustus ooteajal tuleneb määruse enda tingimustest: artikkel 5 tühistatud lennu korral ja artikkel 6 hilinemise korral.
Üldjuhul mitte. Tuhapilve kohtuasjas leidis kohus, et hoolitsuse pakkumise kohustus kehtib ka pikaajaliste erakorraliste asjaolude korral ning et määruse sõnastusest ei nähtu, et kohustus oleks ajaliselt või summaliselt piiratud. Komisjoni tõlgendusjuhiste järgi säilib õigus hoolitsusele seni, kuni ootad teekonna muutmist esimesel võimalusel või tagasilendu; kui lepid ise lennufirmaga kokku reisimises hilisemal sulle sobival kuupäeval, siis see lõpeb. Kui pead ööbimise ise korraldama, tasub säilitada tšekid ja hoida kulud selle piires, mis oli vajalik, sobiv ja mõistlik.
See on praegu kehtiv kord. Kui muutmismäärus (EL) 2026/2202 hakkab kehtima 23. oktoobril 2027, võib lennufirma peamiselt piirata hotelli kolme ööga, kui häire põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida.
Võib küll. Kohtuasjas C-308/21 jõudis kohus järeldusele, et üldine rike õhusõidukite kütusevarustuse süsteemis võib olla erakorraline asjaolu, kui süsteemi käitamise eest vastutab väljumislennujaam. Kohus eristas seda tehnilisest probleemist tankimisel, mida tehakse koos lennufirma enda personaliga, sest selline probleem võib kuuluda lennufirma tavapärasesse tegevusse. Olenemata sellest peab erandi kehtimist tõendama lennufirma.
Kas oled ebakindel, kas sulgemine peab põhjusena vastu?
Vasta mõnele küsimusele ja saad tasuta esialgse hinnangu. Kui esitad hüvitisnõude ja nõustud tingimustega, sõlmitakse käsundus ning siis vaatame lennufirma põhjenduse üle määruse ja Euroopa Liidu Kohtu praktika taustal.
Vasta mõnele küsimusele oma lennu kohta ja saad tasuta esialgse hinnangu. Kui sulgemine peab lennufirma keeldumise põhjusena vastu, vaatame selle üle pärast seda, kui oled taotluse esitanud.
Allikad
- Kohtuotsus kohtuasjas C-12/11, Denise McDonagh versus Ryanair Ltd (kolmas koda, 31. jaanuar 2013) · EUR-Lex / Euroopa Liidu Kohus · Kohtupraktika · vaadatud 2026-10-01
- Kohtuotsus kohtuasjas C-294/10, Andrejs Eglītis ja Edvards Ratnieks versus Latvijas Republikas Ekonomikas ministrija (kolmas koda, 12. mai 2011) · EUR-Lex / Euroopa Liidu Kohus · Kohtupraktika · vaadatud 2026-10-01
- Kohtuotsus kohtuasjas C-308/21, KU, OP ja GC versus SATA International - Azores Airlines SA (kaheksas koda, 7. juuli 2022) · EUR-Lex / Euroopa Liidu Kohus · Kohtupraktika · vaadatud 2026-10-01
- Kohtuotsus kohtuasjas C-159/18, André Moens versus Ryanair Ltd (neljas koda, 26. juuni 2019) · EUR-Lex / Euroopa Liidu Kohus · Kohtupraktika · vaadatud 2026-10-01
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, artikli 5 lõiked 1 ja 3, artikkel 6, artikli 7 lõiked 1 ja 2, artiklid 8 ja 9 ning põhjendus 14 · EUR-Lex · Määrus · vaadatud 2026-10-01
- Kohtuotsus liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07, Sturgeon jt versus Condor Flugdienst GmbH ning Böck ja Lepuschitz versus Air France SA (neljas koda, 19. november 2009) · EUR-Lex / Euroopa Liidu Kohus · Kohtupraktika · vaadatud 2026-10-01
- Kohtuotsus kohtuasjas C-315/15, Marcela Pešková ja Jiří Peška versus Travel Service a.s. (kolmas koda, 4. mai 2017) · EUR-Lex / Euroopa Liidu Kohus · Kohtupraktika · vaadatud 2026-10-06
- Komisjoni teatis: määruse (EÜ) nr 261/2004 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2027/97 tõlgendusjuhised (C/2024/5687, 25. september 2024) · EUR-Lex / Euroopa Komisjon · Ametiasutus · vaadatud 2026-10-06
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2026. aasta määrus (EL) 2026/2202, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004 ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2027/97 (ELT L, 2.10.2026) · EUR-Lex (Euroopa Liidu Teataja) · Määrus · vaadatud 2026-10-06