Tehniline rike: millal lennufirma erand kehtib?

Tühistatud lennu korral võib määrus 261/2004 anda õiguse rahalisele hüvitisele ning Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib sama kehtida, kui jõuad lõppsihtkohta vähemalt kolm tundi hiljem. Üks erand puudutab teavet: kui said tühistamisest teate vähemalt kaks nädalat enne väljumist, hüvitist põhjusest sõltumata ei maksta ning lühema etteteatamise korral võib teekonna muutmise pakkumine teatud ajavahemikes anda sama tulemuse (artikli 5 lõike 1 punkt c). Teine erand puudutab põhjust ja see on artikli 5 lõige 3, lennufirma tee maksmiskohustusest välja: lennufirma ei pea artikli 7 hüvitist maksma, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

Euroopa Kohus on tõlgendanud erandit nii, et see sisaldab kahte nõuet, ja mõlemad peavad olema täidetud (C-549/07, C-832/18). Sündmus peab oma olemuselt või päritolult olema väljaspool lennufirma tavapärast tegevust ning väljaspool tema tegelikku kontrolli. Lisaks peab lennufirma suutma näidata, et ta tegi sellegipoolest kõik mõistliku tagajärgede vältimiseks. Tõendamiskohustus lasub lennufirmal, mitte sinul.

Määruse põhjendus 14 nimetab ootamatuid lennuohutuse puudusi näitena sellest, mis võib olla erakorraline asjaolu, ja just see sõnastus on kõige lähemal, kui lennufirma kirjutab keeldumises „tehniline rike“. Euroopa Kohus on erandit siiski tõlgendanud kitsalt, just seetõttu, et tegemist on erandiga reeglist, mis peab reisijaid kaitsma.

Alus pandi kohtuasjas C-549/07, Wallentin-Hermann vs Alitalia - Linee Aeree Italiane SpA, mis lahendati 22. detsembril 2008. Kohus otsustas, et tehnilisi probleeme ei saa iseenesest pidada erakorralisteks asjaoludeks: rikked, mis ilmnevad hoolduse käigus või tulenevad puudulikust hooldusest, kuuluvad tegevuse hulka. Otsus vastab ka kahele teisele küsimusele, mida tasub meeles pidada. Et lennufirma on täitnud hoolduse miinimumnõudeid, ei piisa, et näidata, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed. Ja see, kui sageli teatud lennufirma tehnilisi probleeme kogeb, ei ütle iseenesest midagi selle kohta, kas asjaolu oli erakorraline.

Kohtuasjas C-257/14, van der Lans vs Koninklijke Luchtvaart Maatschappij (KLM), mis lahendati 17. septembril 2015, käsitleti argumenti, et rike tuli ootamatult. Lend Quito-Amsterdam 13. augustil 2009 hilines umbes 29 tundi pärast seda, kui oli vaja vahetada kütusepump ja hüdromehaaniline seade. Kohus jõudis järeldusele, et selline tehniline probleem, ka siis, kui see tekkis ootamatult, ei tulene hoolduse puudumisest ega avastatud korrapärase kontrolli käigus, ei kuulu erakorraliste asjaolude mõiste alla. Lennukite lennukorras hoidmine on lennufirma pidamise tuum. Kohus lisas, et lennufirma ei saa hüvitisest keelduda ka sellega, et teatud defektsete osade tootja on eksinud.

Kohtuasi C-832/18, A jt vs Finnair Oyj, mis lahendati 12. märtsil 2020, puudutab detaili, mis võib praktilistes vaidlustes otsustada: osad, mida vahetatakse alles siis, kui need katki lähevad, ehk nn rikke korral vahetatavad osad. Kohus otsustas, et sellise osa rike kuulub põhimõtteliselt tavapärase tegevuse hulka ja lennufirma ei saa seega erakorralistele asjaoludele tugineda, isegi kui tal on alati varuosa laos, välja arvatud juhul, kui rike on siiski nii tegevusest kui ka tegelikust kontrollist väljas. Sama otsus sisaldab teavet, mida peaksid rohkem inimesi teadma: see, kes on saanud hüvitist tühistatud lennu eest ja nõustunud teekonna muutmisega, võib saada õiguse hüvitisele ka teekonna muutmise lennu hilinemise eest, kui selle tingimused on täidetud ja mõlemat lendu teostab sama lennufirma.